Kätte on jõudnud aasta 2018?! ja ma olen taas jõudnud koolipinki, kuid vaheajaga jõudis palju põnevat juhtuda. Näiteks nagu te teate, on ju detsember jõulukuu ja arvake ära, millal algas see kaua oodatud vaheaeg? Detsembris! Lisaks jõulutaadile ning tema abilistele päkapikkudele jõudsid mind külastada veel minu 14. sünnipäev ja uus aasta. Vinge värk, kas pole?
Kui see tohutu kingitusteralli läbi sai, oli käes juba jaanuar, 1. jaanuar, uued unistused, uued lubadused, uued sõbrad, uued sokid...ei tegelikult mitte, ikka see sama mina ja mu sokid. Kuid algas mu aasta päris sportlikult ja see on ju hea, ma arvan. Vähemalt vanarahvas väitis nii! Jaanuaris oli meie kooli tantsuvõistlus ja ma jäin super rahule. Meie kool on ikka tore kool, kuid tantsuvõistluse selleks aastaks lõppemise üle ma kurb pole. Kui küsite miks, siis vastus on lihtne. Ukse taga on ootamas juba SOKK! Ei, mitte mingi armas loomake, vaid bändide võistlus ja meie klass osaleb ka!
Oli see alles fantastiline vaheaeg ning kui ma kõigest hakkaksin rääkima, saaks tund läbi.
 |
| Päikeseloojang Häädemeestel. Autor: Elise Pani |
