Minu lemmikfilmid

Tere taas! Täna räägin ma teile oma lemmikfilmidest. Mulle väga meeldib filme vaadata, eriti veel kinos, kus nii ekraan kui ka emotsioon suurem on. Žanritest on minu lemmikuteks kogupere-ja seiklusfilmid, komöödiad ja õudukad, kuna on lahe vahel ehmatusest õhku karata ja hiljem selle üle laginal naerda. Ei ole žanrit, mis mulle üldse ei meeldiks. Mulle ongi meelepärane vaadata erinevaid filme, kuna muidu ju hakkaks igav ja vaid sedasi võin leida selle õige.

Üks minu lemmikfilmidest on film koerast, kes surres ühes kohas, sündis taas, kuid iga kord erinevasse kohta ja erineva pere juurde. Filmi nimeks on Koera elu mõte. See lugu võtab küll mitmeid kordi silmad märjaks, kuid oli seejuures lisaks kurbusele ka rõõmu.

Teiseks mu suureks lemmikuks on Jumanji: Tere tulemast džunglisse, mis on tohutult naljakas ja täis põnevust. Lugu räägib sõpradest, kes sattusid imekombel videomängu sisse ning välja pääsemiseks pidid nad mängu läbima ja päästma Jumanji. 

Ma ei ole ammu enam seda filmi näinud, kuid juba ammu-ammu sai mu lemmikfilmiks Annie. See on muusikat täis film tüdrukust, kes oli väiksena jäetud maha oma vanemate poolt ning soovis kogu südamest leida endale ema ja isa, kes hooliksid ja armastaksid teda nagu oma last.

Vaheaeg!

 Tervitusi!
Kätte on jõudnud aasta 2018?! ja ma olen taas jõudnud koolipinki, kuid vaheajaga jõudis palju põnevat juhtuda. Näiteks nagu te teate, on ju detsember jõulukuu ja arvake ära, millal algas see kaua oodatud vaheaeg? Detsembris! Lisaks jõulutaadile ning tema abilistele päkapikkudele jõudsid mind külastada veel minu 14. sünnipäev ja uus aasta. Vinge värk, kas pole?
 Kui see tohutu kingitusteralli läbi sai, oli käes juba jaanuar, 1. jaanuar, uued unistused, uued lubadused, uued sõbrad, uued sokid...ei tegelikult mitte, ikka see sama mina ja mu sokid. Kuid algas mu aasta päris sportlikult ja see on ju hea, ma arvan. Vähemalt vanarahvas väitis nii! Jaanuaris oli meie kooli tantsuvõistlus ja ma jäin super rahule. Meie kool on ikka tore kool, kuid tantsuvõistluse selleks aastaks lõppemise üle ma kurb pole. Kui küsite miks, siis vastus on lihtne. Ukse taga on ootamas juba SOKK! Ei, mitte mingi armas loomake, vaid bändide võistlus ja meie klass osaleb ka!
 Oli see alles fantastiline vaheaeg ning kui ma kõigest hakkaksin rääkima, saaks tund läbi.

Päikeseloojang Häädemeestel. Autor: Elise Pani